Luukude
Luukoes eristatakse kollageenseid fibrille sisaldavat põhiainet ja selles asetsevaid luurakke ehk osteotsüüte (kr osteon – luu, kytos – rakk). Nagu tugikoes tavaliselt, nii on ka luukoes määravaks põhiaine, mis erinevalt teistest sidekoe liikidest on luukoe puhul kaltsifitseeritud. See põhjustab skeleti jäikuse. Luudesse koguneb põhiline kogus organismis leiduvast kaltsiumist, fosforist, magneesiumist ja naatriumist.
Pikad ehk toruluud koosnevad õõnsast diafüüsist (kr diaphysis – keskosa) ja epifüüsist (kr epiphysis – juurdekasv) ehk luuotstest. Luuotsad pole õõnsad. Luu on kaetud erilise sidekoelise kihiga, nn periostiga ehk luuümbrisega. Epifüüsi välimine pool koosneb kompaktainest, seesmine osa käsnainest, mis sisaldab punast luuüdi. Toruluu õõs sisaldab kollast luuüdi. Diafüüs koosneb peaaegu täielikult kompaktainest.
Iga luu on kaetud luuümbrisega (periosteum), mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis teostab kaitsefunktsiooni, moodustab tihe sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega. Luuümbrise abil paranevad ka luudekahjustused. Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist. Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi. Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi (näiteks puusaluudes, selgroolülides, roietes, toruluude käsnolluses on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi.) Punane luuüdi on vereloomeelund. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varupaik.
Järnevalt on toodud pikkade luude joonis. Pildi allikas: http://antranik.org/cartilage-and-bones/
Pikad ehk toruluud koosnevad õõnsast diafüüsist (kr diaphysis – keskosa) ja epifüüsist (kr epiphysis – juurdekasv) ehk luuotstest. Luuotsad pole õõnsad. Luu on kaetud erilise sidekoelise kihiga, nn periostiga ehk luuümbrisega. Epifüüsi välimine pool koosneb kompaktainest, seesmine osa käsnainest, mis sisaldab punast luuüdi. Toruluu õõs sisaldab kollast luuüdi. Diafüüs koosneb peaaegu täielikult kompaktainest.
Iga luu on kaetud luuümbrisega (periosteum), mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis teostab kaitsefunktsiooni, moodustab tihe sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega. Luuümbrise abil paranevad ka luudekahjustused. Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist. Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi. Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi (näiteks puusaluudes, selgroolülides, roietes, toruluude käsnolluses on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi.) Punane luuüdi on vereloomeelund. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varupaik.
Järnevalt on toodud pikkade luude joonis. Pildi allikas: http://antranik.org/cartilage-and-bones/
Kontrollküsimus!
by The JavaScript Source