Lümf
Lümf on lümfiteedes tsirkuleeriv verega sarnanev vedelik, mis läbib lümfoidorganeid (filtreid, lümfirakkude paljunemistsentreid). Perifeersetes lümfoidorganites toimub antigeeni äratundmine (rekognitsioon) ja seejärel antikehi sünteesivate rakkude intensiivne proliferatsioon. Erinevalt verekapillaaridest algavad lümfikapillaarid koes umbselt, lümf liigub ühesuunaliselt perifeerselt tsentraalsele – tsentripetaalselt. Lümfi põhirakud on lümfotsüüdid, teisi rakke on vähe.
Veisel on ca 300 lümfisõlme, seal kuni 190 ja hobusel ca 8000, neist 6000 käärsooles. Hobustel on väga palju väikeseid lümfisõlmi, mis moodustavad viinamarja kobareid meenutavaid rühmi; ruminantidel seevastu on lümfisõlmi tunduvalt vähem ja nad on suuremad. Vanemate veiste trahheobronhaal- ja mediastinaallümfisõlmed on sageli pigmenteerunud ja seepärast pruunikasmustad (Nahkur, 2004).
Lammastel esineb nimme ja vaagna piirkonnas, lümfisõlmedega ühenduses, väikseid tumepunaseid sõlmi, mida kutsutakse lisa-põrnadeks, kuna nende värvus on tumepunane on nad ka kergelt nähtavad. Eelpool nimetatud sõlmi ei ole sigadel ning ainult väga harva võib neid esineda veistel ja hobustel (Nahkur, 2004).
Veisel on ca 300 lümfisõlme, seal kuni 190 ja hobusel ca 8000, neist 6000 käärsooles. Hobustel on väga palju väikeseid lümfisõlmi, mis moodustavad viinamarja kobareid meenutavaid rühmi; ruminantidel seevastu on lümfisõlmi tunduvalt vähem ja nad on suuremad. Vanemate veiste trahheobronhaal- ja mediastinaallümfisõlmed on sageli pigmenteerunud ja seepärast pruunikasmustad (Nahkur, 2004).
Lammastel esineb nimme ja vaagna piirkonnas, lümfisõlmedega ühenduses, väikseid tumepunaseid sõlmi, mida kutsutakse lisa-põrnadeks, kuna nende värvus on tumepunane on nad ka kergelt nähtavad. Eelpool nimetatud sõlmi ei ole sigadel ning ainult väga harva võib neid esineda veistel ja hobustel (Nahkur, 2004).
Kontrollküsimus!
by The JavaScript Source