Sidekude
Nagu ütleb nimetuski, on sidekude see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on skeleti ehk luustiku komponent, moodustab organite, lümfi- ja veresoonte seinu, ümbritseb kõõluseid, närvikiude, lihaseid.
Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel).
Sidekoe hulka kuuluvad väga erisugused koeliigid:
Nahk on kehaga seotud sidekoe abil. Sidekude on organismile kaitseks nakkuslike tegurite eest, ta on ka oluline haavade kinnikasvamisel, mõjutab kuumtöödeldud liha koetist (tekstuuri), maitset; kannab üle energiat lihaste liikumiseks.
Sidekude koosneb põhiliselt kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiududest. Kollageenkiud on valdavalt lindikujulised, elastiinkiud aga niidikujulised. Kollageen- ja elastiinkiud moodustavad käsnataolise struktuuri, mille vahel asub koevedelik. Rakulisi elemente on sidekoes vähe.
Järgnevalt on toodud sidekoe joonis. Pildi allikas: http://pharmaworld.pk.cws3.my-hosting-panel.com/BodySystemDetail.asp?tId=43
Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel).
Sidekoe hulka kuuluvad väga erisugused koeliigid:
- kohev sidekude,
- rasvkude,
- fibrillaarne sidekude (sidemed ja kõõlused),
- kõhrkude,
- luukude,
- veri
Nahk on kehaga seotud sidekoe abil. Sidekude on organismile kaitseks nakkuslike tegurite eest, ta on ka oluline haavade kinnikasvamisel, mõjutab kuumtöödeldud liha koetist (tekstuuri), maitset; kannab üle energiat lihaste liikumiseks.
Sidekude koosneb põhiliselt kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiududest. Kollageenkiud on valdavalt lindikujulised, elastiinkiud aga niidikujulised. Kollageen- ja elastiinkiud moodustavad käsnataolise struktuuri, mille vahel asub koevedelik. Rakulisi elemente on sidekoes vähe.
Järgnevalt on toodud sidekoe joonis. Pildi allikas: http://pharmaworld.pk.cws3.my-hosting-panel.com/BodySystemDetail.asp?tId=43
Olenevalt sidekoes sisalduvate kiudude suhtest eristatakse tihedat, elastset ja kohevat sidekude. Tihe sidekude koosneb valdavalt kollageenkiududest. Ta moodustab kõõluseid, sidemeid, lihaste ja siseelundite kesti ning kuulub naha koostisse. Kohev sidekude sisaldab rakulisi elemente rohkem kui tihe sidekude, ta seob teisi koeliike ja lihaseid omavahel ning nahka pindmise kerefastsiaga. Elastses sidekoes on ülekaalus elastiinkiud, mis kuuluvad ka suurte veresoonte koostisse.
Kollageeni struktuur on näidatud ülal oleval joonisel. Kollageeni primaarse struktuuri ühikuks on korduva sagedusega polüpeptiidide ahel: -x-glütsiin-proliin-hüdroksüproliin-glütsiin-x-; kusjuures x on mingi neljas aminohape. Korduvad ühikud moodustavad sekundaarse struktuuri – ühekordse ahela vasakukäelise spiraali ehk heeliksi. Kolm ühekordset heeliksit keerduvad paremakäelise spiraalina üksteise ümber, moodustades superheeliksi. See superheeliks on tropokollageeni protofibrill.
Järgnevalt on toodud kollageeni struktuuri joonis. Pildi allikas: http://www.rcsb.org/pdb/101/motm.do?momID=4
Kollageeni struktuur on näidatud ülal oleval joonisel. Kollageeni primaarse struktuuri ühikuks on korduva sagedusega polüpeptiidide ahel: -x-glütsiin-proliin-hüdroksüproliin-glütsiin-x-; kusjuures x on mingi neljas aminohape. Korduvad ühikud moodustavad sekundaarse struktuuri – ühekordse ahela vasakukäelise spiraali ehk heeliksi. Kolm ühekordset heeliksit keerduvad paremakäelise spiraalina üksteise ümber, moodustades superheeliksi. See superheeliks on tropokollageeni protofibrill.
Järgnevalt on toodud kollageeni struktuuri joonis. Pildi allikas: http://www.rcsb.org/pdb/101/motm.do?momID=4
Praeguseks on identifitseeritud 11 erinevat kollageenitüüpi. Need erinevad üksteisest makromolekulaarse koostise, molekuli pikkuse, suuruse jm poolest. Erinevad kollageenitüübid esinevad kudedes järgmiselt:
tüüp I – nahk, kõõlused, kondid, hambad;
tüüp II – kõhred jm;
tüüp III – vere-, lümfisoonte süsteem, nahk, sooled;
tüüp IV – membraanid;
tüüp V – lootekude, nahk, vere-, lümfisooned;
tüüp VI – soontesüsteem;
tüüp VII – nahk, membraanid;
tüüp VIII – aordi seinad;
tüübid IX, X, XI – kõhred.
Rasva ladestavad rakud asuvad eri tüüpi sidekoes, nn rasvkoes.
Sidekude sisaldab suhteliselt vähe rakke ja palju rakuvälist substantsi, mis varieerub pehmest želeest tugeva fibroosse massini. Kõõlustes on rakuväline substants kummitaoline, kontides tugev ja immutatud kaltsiumisooladega.
Rasvkude on sidekoe alaliik. Rasvkude koosneb enamasti rakkudest ja vähesel määral rakuvälistest kiududest. Järgneval joonisel on toodud rasvaraku skeem.
Rasvkude moodustub, kui sidekoe rakkude sisse koguneb rasv. Iga sidekoe liik võib muutuda rasvkoeks, kuid ennekõike juhtub see kõhukelmega. Nuumamise ajal looma rasvarakkude arv ei suurene, suurenevad rakkude mõõtmed. On täheldatud rasvarakkude suurenemist kümnekordseks (10 mikromeetrilt 100 mikromeetrini). Nälgivatel loomadel vähenevad rakkude mõõtmed, viimasena toimub see südant ümbritseva rasvkoega.
Nuumloomadel ladestub rasv teatud kehapiirkondadesse. Vastavalt rasva ladestumiskohale tuletatakse ka varu- ehk depoorasva nimetused:
Peale loetletud piirkondade ladestub rasva veistel rinnaku piirkonda ja rinnakulihaste vahele.
Järgneval joonisel on toodud rasvkoe struktuur. Pildi allikas: http://www.vetmed.vt.edu/education/curriculum/vm8054/labs/lab5/lab5.htm
tüüp I – nahk, kõõlused, kondid, hambad;
tüüp II – kõhred jm;
tüüp III – vere-, lümfisoonte süsteem, nahk, sooled;
tüüp IV – membraanid;
tüüp V – lootekude, nahk, vere-, lümfisooned;
tüüp VI – soontesüsteem;
tüüp VII – nahk, membraanid;
tüüp VIII – aordi seinad;
tüübid IX, X, XI – kõhred.
Rasva ladestavad rakud asuvad eri tüüpi sidekoes, nn rasvkoes.
Sidekude sisaldab suhteliselt vähe rakke ja palju rakuvälist substantsi, mis varieerub pehmest želeest tugeva fibroosse massini. Kõõlustes on rakuväline substants kummitaoline, kontides tugev ja immutatud kaltsiumisooladega.
Rasvkude on sidekoe alaliik. Rasvkude koosneb enamasti rakkudest ja vähesel määral rakuvälistest kiududest. Järgneval joonisel on toodud rasvaraku skeem.
Rasvkude moodustub, kui sidekoe rakkude sisse koguneb rasv. Iga sidekoe liik võib muutuda rasvkoeks, kuid ennekõike juhtub see kõhukelmega. Nuumamise ajal looma rasvarakkude arv ei suurene, suurenevad rakkude mõõtmed. On täheldatud rasvarakkude suurenemist kümnekordseks (10 mikromeetrilt 100 mikromeetrini). Nälgivatel loomadel vähenevad rakkude mõõtmed, viimasena toimub see südant ümbritseva rasvkoega.
Nuumloomadel ladestub rasv teatud kehapiirkondadesse. Vastavalt rasva ladestumiskohale tuletatakse ka varu- ehk depoorasva nimetused:
- nahaalune rasvkude, milles leidub lihaskiude ja pindmises kihis ka üksikuid karvajuuri; sigade nahaalust rasvkude nimetatakse pekiks, see jaguneb sidekoelise kihiga kaheks, millest ülemine kiht on sidekoerikkuse tõttu tihedam;
- neerude piirkonnas paiknev kõhukelmealune rasvkude, mis on üks suuremaid rasva ladestumise kohti; veistel nimetatakse seda depoorasva neerurasvaks, sigade kõhukelmealust rasvkude ploomirasvaks;
- rinnakelmealune rasvkude;
- vaagnapiirkonna rasvkude.
Peale loetletud piirkondade ladestub rasva veistel rinnaku piirkonda ja rinnakulihaste vahele.
Järgneval joonisel on toodud rasvkoe struktuur. Pildi allikas: http://www.vetmed.vt.edu/education/curriculum/vm8054/labs/lab5/lab5.htm