Silelihaskude
Silelihaskoel on rakuline ehitus: üks lihaskiud vastab ühele rakule-. Silelihaskude esineb õõnes organite seina limaskestas ja lihaskestas, samuti organite kapslis ehk kihnus (põrn) ja organite sees strooma osana (eesnääre).
Üldine ehitus: 1) troofiline aparaat (käävjas tuum raku keskel, sisaldistest leidub rohkesti glükogeeni); 2) kontraktiilne aparaat (müofibrillid, mille moodustavad põhiliselt kontraktiilsed valgud aktiin ja müosiin); 3) tugiaparaat, mille moodustab plasmalemm ehk tsütomembraan, basaalmembraan retikuliinfibrillidega ja endomüüs retikulaarsete, elastsete ja kollageenkiududega.
Üldine talitlus. Silelihaskude funktsioneerib sünkroonselt: kontraktsioonilaine levib sünkroonselt (sooles näiteks peristaltilise laine sünkroonne kranio-kaudaalsuunaline levimine, mis tagab soole motoorika).
Silelihaskoe regeneratsioon on suhteliselt piiratud, rakkude mitootiline jagunemine on aeglane. Kahjustusjärgselt arenevad mesenhümaalsete potentsidega rakkudest müoblastid, mis paljunevad ja diferentseeruvad müotsüütideks.
Üldine ehitus: 1) troofiline aparaat (käävjas tuum raku keskel, sisaldistest leidub rohkesti glükogeeni); 2) kontraktiilne aparaat (müofibrillid, mille moodustavad põhiliselt kontraktiilsed valgud aktiin ja müosiin); 3) tugiaparaat, mille moodustab plasmalemm ehk tsütomembraan, basaalmembraan retikuliinfibrillidega ja endomüüs retikulaarsete, elastsete ja kollageenkiududega.
Üldine talitlus. Silelihaskude funktsioneerib sünkroonselt: kontraktsioonilaine levib sünkroonselt (sooles näiteks peristaltilise laine sünkroonne kranio-kaudaalsuunaline levimine, mis tagab soole motoorika).
Silelihaskoe regeneratsioon on suhteliselt piiratud, rakkude mitootiline jagunemine on aeglane. Kahjustusjärgselt arenevad mesenhümaalsete potentsidega rakkudest müoblastid, mis paljunevad ja diferentseeruvad müotsüütideks.
Järgneval pildid on toodud silelihaskoest preparaadi pilt.